14. nädal: Eetika ja IT

Valisin välja Google Code of Conduct. Nende slogan kui nii võib öelda on seal "Dont be evil!" ehk "Ära ole kuri!". Nad seletavad lahti, mida tähendab olla mitte kuri ja kuidas oma eetikakoodeksiga Google näitab maailma head eeskuju. Kui inimesed on head, siis tulevad neile tööle parimad aju, kes toodavad parimaid tooteid ja tänu sellele on Googlil lojaalsed kliendid/kasutajad. Kutsutakse üles ka teatama, kui keegi (kaastöötaja, lepinguline partner, investor, juhatuse liige) koodeksit rikub. Kui olla kriitiline, siis see on selline jutt, et oleme hästi ja teeme kõike et kõigil hea oleks (ja meil natuke parem). Samas kui kutsutakse üles ka naabrit jälgima, et kas ta teeb ikka kõike hästi ainult.

Code of Conducti punktid on suures joones ilusad ja tublid. Natuke teeb nalja punkt 1.3 - Serve Our Users Privacy and Freedom of Expression. Aga miks siis google kogu meie tegevuse kohta andmeid kogub (ikka selleks, et neid hiljem kellelegi kalli raha maha müüa). Ja kuulsin, et juba Obama  (kindlasti ka varem) jälgis Google Gmaili sisu ning seal olid teatud sõnad täpsema jälgimise all. Niipalju siis sõnavabadusest. Aga muidu on Code of Conducti punktid sellised nagu ühele tänapäeva ettevõtte maailmavaade olla võiks - laadna.

13. nädal: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Pahavara - kuna tehnoloogia areng on küllaltki kiire, siis mida edasi areneb mõni tehnoloogia, seda edasi areneb ka pahavara sellel tehnoloogial või et sellesse tehnoloogiasse sisse murda ja pahandust teha. Ma arvan, et pahavarade vastu ei ole sellemõttes kaitset, et niipalju kui on inimesi, leidub kuskil ikka keegi, kes tahab teha pigem midagi halba kui head. See et millises tehnoloogilises ajastus need asjad juhtuvud ei muuda inimloomust.

Et pahavara vastu võidelda või üks kõik mille suhtes midagi teha, on kõige õigem koolitus või siis kasvatus. Meil räägitakse, et liikluses tuleb alustda liikluskasvatusest, samamoodi tuleks inimesi kasvatada(/koolitada), et nad ei annaks ise põhjust pahavaral nendele kahju tegema hakkamaks või ei paneks omast teadmatusest pahavara tööle. Koolides võiks arvutitundides olla erladi teemade plokk, kus räägitakse erinevatest ohtudes ja kuidas neid vältida. Eakamatele inimestele, kes on pigem arvutikaugemad võiks olla soodustatud koolitused jne...

Reeglida saab jagada minuarust kahte lehte. Ühes reeglite grupis on meil tänase teema all kirjeldatud füüsiline ligipääs (paroolid, kasutajad), kes kust kuhu ligipääseb (õigused) jne. Teise gruppi paneks üldlevinumad reeglid, et ära võta "võõrastelt" asju vastu, ära mine võõrastega kaasa jne. Eks reeglid ja nendest kinnipidamine sõltub paljuski ka eelnevast punktist - koolitusest/kasvatusest.

12. nädal: teistmoodi IT

Minu jaoks uudne tugilahendus oli punktkirjamonitor, -printer ja -klaviatuur. Ei arvanud millegipärast, et selliseid asju olemas on. Nendest võib-olla kõige huvitavam minujaoks on punktkirjamonitor, sest kuidagi tuleb inimestel ju info vastu võtta. Ma ei teadnud, et on olemas sellised monitorid, kus siis vastava tähemärgi/sõna korral lükatakse nupukesed üles, et siis kasutaja saaks sellepealt lugeda.

Tavaliselt kasutatakse 40 märgiga monitori. Monitoril on reas 40 8st nupust koosnevat ruudustikku kus siis vastava sõna ja tähemärgi korral lükatakse teatud nupukesed välja ning kasutaja saab nende pealt lugeda. Masin oskab nupukesi tõsta tänu piesoefektile, kus iga nupukese all olev kristall saab teatud elektrilaengu ning selle tulemusena paisub, liigub vastu väikest lülitit mis omakorda tõstab nuppu. Tarkvara mis punktkirjamonitori kontrollib, kutsutakse screen reader'iks ja see konverteerib ekraanil kuvatava teksit punktkirjaks ja saadab punktkirjamonitori. 

11. nädal: Inimese ja arvuti suhtlus

Positiivne kasutajakogemus - pärast viimast uuendust tundub Toggle'i keskkond palju parem kui varem. Nad on muutnud veidi oma kujundust ja funktsionaalsust parandanud. Asju leiab kergemini üles ja erinevaid päringuid on lihtsam teostada. Võib-olla õppimine võtab Toggle keskkonnas kauem aega kuid meelest see ei lähe ja midagi väga kuskile valesti ei saa sisestada. Pigem on hea keskkond koos pärispaljude lisadega. Kuigi avastasin just hiljuti, et Toggle veebirakendus ja mobiiliäpp ei süngi enam ning mingit veateadet ka ei andnud. Nädala jagu projekte pidin käsitsi ümber kirjutama veebikeskkonda.

Negatiivnse kasutajakogemus - pigem kirjutan Swedbank'i veebikeskkonna ikkagi negatiivse alla. Kuigi nüüd on juba suhe mul sellega parem, siis ikkagi on seal suhteliselt keeruline orienteeruda. Kuigi käin seal küllaltki tihti. Näiteks erinevaid teemasid otsides ei leia ma neid sageli üles. Jääb mulje, nagu oleks natuke meelega seal orienteerumine keeruliseks tehtud. Õpitavuse koheapealt on see võib-olla isegi enam-vähem normaalselt õpitav kuid kipub samas kiiirelt meelest minema. Ja näiteks Swedbank'i ID-kaarti kasutades on oht panna vale PIN, sest PIN1 sisestades võib numbreid sisestada ka rohkem kui nõutud 4.

10. nädal: Arendus- ja ärimudelid

Ärimudel - Esri (Encironmental Systems Research Institute), USA GIS-tarkvara ja teenuste tootja kasutab ärimudelina kahte varianti. Oma põhitarkvara, spetsialisti töökohatarkvara ja serveri tarkvara müüb Esri traditsioonilise omandvara jaosvara vormina. Esri taktika on müüa oma tarkvara eluaegse litsentsina kuid konks on selles, et aasta möödudes saab läbi hoolduse/tugiteenuste litsents ja kasutaja peab hakkama siis hoolduslitsenti iga aasta uuendama (kuigi tarkvara saab kasutada ka ilma hoolduslitsentsi pikendamata), sest muidu ei saa ta tarkvara uuendusi ja "tasuta" abi oma tehnilistele ja mitte tehnilistele küsimustele. Teise ärimudelina on Esril kasutuses SaaS teenus. Seda rakendatakse oma pilveteenustele, kus kasutajad saavad oma asukohapõhistest andmetest luua veebiteenuseid ja kasutada Esri erinevaid andmete majutamise, kuvamise ja analüüsi teenuseid. Seal käib äri läbi Esri spetsiaalsete krediitide, mida on võimalik endale iga kell juurde soetada.

Arendusmudel - keeruline on analüüsida arendusmudelit mõne konkreetse projekti näitel, kui ei ole vastavas projektis osaline olnud. Võin hoopis rääkida, kuidas arendus ei tohiks välja näha. Tuleb uus projekt ja projektijuht käib kliendiga kohtumas ära, saab mingi info kaasa ja siis mingi aja pärast tuleb räägib sellest ühele arendajale, et kuule, midagi sellist oleks vaja. Analüüsi ei tehta, sest kellel selleks ikka aega on. Arendaja hakkab siis pihta ja ainsad juhised on koosoleku protokoll ja vb mõni meil. Kuna analüüsi ei tehtud, ei saada täpselt aru, mis on projekti skoop, mida täpselt taheti ja mida mõni funktsioon peab tegema. Segane värk. Aeg liigub armutult, arendaja püüa aru saada, mida ta tegema peab, üritab projektijuhti kaasata arutellu, et see asja täpsustaks ja selgust tooks, kuid asjata. Lõpuks saadakse midagi valmis, ei testita ja antkase kliendile üle. Sealt hakkab siis tulema kaebusi ja pretensioone, et ühte või teist funktsionaalsust pole või ei tööta vastava brauseriga. Ja siis hakkab koodi ümberkirjutamine....

9. nädal: Kuidas saada häkkeriks?

Kuidas saada häkkeriks (Hacker - HOWTO) - on põnev lugemine koos väga paljude kasulike linkide ja viidetega. Nagu ma aru saan, siis see on üks mitmest internetis leiduvast vanakooli häkkerite alus(tala)tekstidest. Seda lugedes võiks inimene aru saada, kas tal on eeldused ja mõtlemine, et häkkeriks saada, tahtmine häkkeriks saada ning mida võiks enam-vähem osata ja teada, et häkkeriks saada.

Kuid natuke tundub see mulle ka imelik. See mida Eric S. Raymond kirjutab, tundub natuke liiga raamides olevat, et kui need punktid täidad, oled häkker ja korras. Teksti lugedes aga rõhutatakse pidevalt vabadust ja loomingulisust. Samuti tundub see olevat kirjutatud inimestele, kes ei tea IT-maailmast väga midagi. Miks muidu kirjutada, et pead õppima programmeerima. Jah, ka teistes eluvaldkondades tuleb ette "häkkimist", kuid seal vist ei kutsuda seda nii.  Aga eks asi on maitses.

Mulle endale tundub, et vähemalt mu mõttemaailm ühtib sellega, mis Raymondi tekstis kirjutatud on. Mitte et ma ennast häkkeriks peaks, aga tahaks öelda veel seda, Raymondi teksti ideed on ju sellised, mis ongi minuarust normaalsed. 

8. nädal: IT juht

Kui kirjeldada IT juhti, siis esimesena ma kirjeldaks ühte Eesti meest, kelle käe all ma pole veel töötanud, kuid kunagi loodan seda teha. Olen osalenud paaril projekti/idee koosolekul (mis kahjuks ei realiseerunud), kus tema oli üks (projekti)juhtidest. Ta ei ole võib-olla laiale üldsusele väga tuntud mees, kuid see ei tee teda minu silmis vähem IT juhiks. Viimati esines ta Valges Majas kui Datel oli üks firmadest, kelle loodud tarkvaralahendus valiti USA president Obama poolt algatatud projekti "Opportunity Project", millega USA kohalikud omavalitsused arendavad kohalikku elu. Mina kogesin temalt nii juhi, mentor/õpetaja kui ka arengumootori omadusi. Kogu ta jutt ja olek oli väga inspireeriv ning uued mõtted tekkisid peas lennult, samas ei ületanud ta kunagi ebareaalsuse piiri vaid pigem kompas võimalikkuse piire. Täpselt selline mees, kellele sa tahad see asja valmis teha, mis ta räägib. Ning ta ise oli ka väga tihti käsipidi mootoris sees, et mitte kaotada tunnetust ja arusaama, mida meeskonnaliikmed teevad.

Kui võtta mõni välismaa IT juht, siis Steve Balmer on minuarust ülemus(power broker) tüüpi juht. Balmer-i tulekuga suleti oskondi, mis viisid kindlasti kaasa inimesti vallandamisteni või vahetati välja osakonna juhte jne. Kui ta sai Microsofti CEO-ks siis muutis ta firma suunda selliseks, et hakataks arendama ja rõhku pöörama mingitele kindlatele toodetele, mitte aga käima kaasas trendiga. See tee tõstis küll Microsofti sissetulekuid, kuid jättis Microsofti nii mõneksi tänapäeva kiiresti arenevas ja populaarses tehnoloogia sektoris maha, nagu näiteks nutiseadmed ja mobiilne muusika. Samas oli ta ka juht (leader), vedades oma meeskonnad kaasa nende toodete arendamisse, mis ta prioriteetiteks seadis ja Microsfti rahalehmadeks said.